Tootmisprotsess
Lubja teekond karjäärist värvini
TOORAINE
Lubjatootmise tooraineks on Siluri ajastu (u. 460 miljonit aastat tagasi) nn. Paadla lademe erinevate kihtide lubjakivimid. Eriti kvaliteetse lubja tootmiseks korjatakse stromotopoorlubjakivi ka kohalikelt põldudelt.
TOORAINE KAEVANDAMINE
Lubjakivi kaevandatakse põhiliselt käsitsi, väheste lõhketööde rakendamisega. Lõhkamist kasutatakse vaid lubjakivikihtide kergitamiseks ja kobestamiseks, mitte kivimilasundi lõhkumiseks. Lubjakivi murdmine toimub käsitööna spetsiaalsete vasarate, kiilude ja kangidega.
Murtud lubjakivitükid on ca 20–30 cm läbimõõdu ja mitmesuguse kujuga, mis transporditakse traktoriga lubjaahju. Kuna erinevad lubjakivikihid on erineva kvaliteediga, siis toimub paralleelselt kivi murdmisega ka erineva kvaliteediga kivimite selekteerimine visuaalselt. Visuaalse eristamise aluseks on peamiselt kihi värvus — mida tumedam (pruunikam) on lubjakivi, seda kvaliteetsem. Korraga on kaevandamisel töös 3 erinevat lubjakivikihti, millest mergli vahekiht (10–15 cm) praagitakse visuaalsel vaatlusel. Ülemisest, ca 40 cm kihist toodetakse vähemkvaliteetset krohvi- ja mördilupja ning alumine, kvaliteetsem kiht (paksus ca 1 m) eraldatakse, millest valmistatakse värvilupja. Ühes astmes kaevandatava kompleksi paksus on seega ca 1,5 m. Praeguse paemurru pindala on 0,2 ha, perspektiivne 1,6 ha. Murd asub lubjaahjust ca 30–40 m kaugusel.
LUBJAAHI
Lubjakivi põletatakse ca 3,80 m kõrguses ja 1,5 m laiuses, alt ja ülalt kitsenevas ("munakujulises") lubjaahjus. Lubjaahjude restaureerimiseks kasutati kohapeal veel säilinud teadmisi 50 aasta vanuste ahjude "saladustest". Ahju sisekiht on vooderdatud shamottellistega, seejärel tuleb soojusisolaatori kiht ning välimiseks kihiks on ca 80–100 cm paksune lubjakivist välisvooderdus.
Telliste sideainena on kasutatud kohaliku päritoluga spetsiaalselt kuumakindlat Kuusnõmme lahe lähedalt pärit savi ja nn. shamottsavi ning kohaliku liiva segu, mis tekitavad sulades väga kuumakindla glasuurikihi tellise pinnale. Ahju täitmisel lubjakiviga moodustatakse ahju põhja keskele ca 2 m pikkune, 1 m laiune ja 1,2 m kõrgune tuleruum (küttekolle), mille peale asetatakse võlvideks suured paetükid. Tuleruumis toimub puidu põlemisprotsess.
PÕLETAMINE
Lubjaahju mahub korraga 27–28 tonni lubjakivi, mis kuhjatakse tuleruumi peale ja külgedele. Lubjakivi põletatakse sõltuvalt toorainest, küttematerjalist, ilmastikust jne 50–75 h. Küttematerjal (kuiv puit) lisatakse pidevalt käsitsi tuleruumi ja tema kulu on ca 1 m³ tunnis. Küttematerjalina on kasutusel nii vanad majapalgid kui ka hästikuivanud metsapuit. Puud on valdavalt läbimõõdus 10–30 cm ja pikkusega kuni 2 m.
Ahju köetakse vahetustega, kusjuures ühe vahetuse kestus on 8 tundi. Tehnoloogilist režiimi jälgib nii kütja kui juhataja reguleerides seda vastavalt ilmastikule ja protsessi arengule. Põletamistemperatuur on ca 1100..1300 °C, mil toimub lubjakivi lagunemine ja lendub CO₂. Valminud lubjakivi omandab rohekas-kollaka värvivarjundi. Peale põletamist peab kivi jahtuma ca 2..3 ööpäeva ja seejuures tuleks vältida tema kokkupuutumist veega, kuna kustutamata lubi on keemiliselt väga aktiivne.
KUSTUTAMINE
Peale jahutamist laaditakse kustutamata lubja tükid tõstemehhanismiga transpordivahendile ja transporditakse kustutusväljale. Tavaliselt jääb ahju peale ja ahju põhjale 100–200 kg halvasti põlenud lubjakivi, mis sorteeritakse ja lisatakse järgmisesse ahju.
Kustutus-säilituskompleks asub ca 2 km kaugusel ahjudest. Kustutamine toimub plekkvannis mõõtmetega 2×3×0,5 m, millesse mahub ca 300 kg CaO ja umbes 10 korda suurem vee kogus. Kustutamisel lisatakse vett alati liiast, et tagada täielik kustumisprotsess. Reaktsiooni edukaks kulgemiseks toimub massi pidev segamine käsitsi spetsiaalsete roopidega. Kui CaO on lahustunud, juhitakse see nn. lubjapiim läbi 3 mm jämeduse sõelte liivapinnasesse ehitatud betoonist ja puidust vooderdatud 1,5 m sügavustesse säilitusaukudesse e. haudadesse. Säilitusaukudes toimub lubja järelkustumine ca 1–2 aastat ning seejärel on lubjapasta (H₂O sisaldus ca 55%) realiseerimiskõlbulik.
Lubjapasta pakendamiseks transporditakse pasta aukudest spetsiaalse tigulaaduriga ning pakendatakse kas otse laaduri abil või käsitsi. Krohvilubi pakendatakse 500 kg, 50 kg, 25 kg või 20 kg kilekottidesse ning värvilubi 1 kg, 5 kg, 14 kg ja 25 kg plastpurkidesse. Toodangu tarnimine toimub nii hulgi- (AS Uninaks) kui jaekaubanduse võrkudes ning ehitus- ja restaureerimisfirmadele.
Keemilised reaktsioonid
Põletamisel:
CaCO₃ → CaO + CO₂↑
CaCO₃ – lubjakivi · CaO – kustutamata lubi
Kustutamisel:
CaO + H₂O → Ca(OH)₂
Lubja kustutamine on kustutamata lubja reageerimine veega, mille tulemusena tekib kaltsiumhüdroksiid ja vabaneb soojusenergia.